Fika on rootslaste kultuuri lahutamatu osa, mis võimaldab kiire elutempo juures korraks hinge tõmmata ning teha üks kohvipaus mõnusate snäkkidega, milleks traditsiooniliselt on mitmesugused pagaritooted (eriti kaneelirullid). Fika on midagi palju olulisemat, kui ainult kohvinauding. See on sotsiaalse suhtlemise vorm näiteks töökaaslastega, sõpradega või perekonnaliikmetega lihtsalt selleks, et rääkida kõigest, mis mõtteis ja avada oma tundeid, luues ühtekuuluvus- ja osasaamise tunnet. Viipekeeletõlgi töö on vahendada keeli ja kultuuri. Oleme igapäevaselt ümbritsetud erinevatest kultuuridest. Konverentsi hüüdlause kutsus kõiki tõlke istuma kohvitassi taha, et koos arutada mitmesuguseid tõlkidele tuttavaid situatsioone ikka selleks, et tunda ennast ühtsemana, jagades muresid ja rõõme. Euroopa viipekeeletõlgid, sealhulgas Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu kaks esindajat, käisid fikat nautimas septembri alguses toimunud konverentsil mereäärses Rootsi linnas Malmös.
Konverentsi teemad keskendusid tõlkimisega seonduvatele kultuurilistele aspektidele. Uuringud näitavad, et keelelisi eksimusi andestatakse kergemini kui kultuurilisi eksimusi. Tõlgid peavad olema teadlikud kurtide kultuuri eripäradest ning tõlkides nendega arvestama. Kuigi väga paljud tõlgid on kompetentsed, siis reaalsuses kipub olema nii, et on vaid mõned, keda kurdid täielikult usaldavad ja peavad nende maailma tundmises pädevaks. Need on tõlgid, kellel olemas see miski, mis teeb temast usaldusväärse partneri.
Konverentsilt jäi kõlama mõte, et pidevalt räägime kurtide kultuurist, kuid kas me saame öelda, et on olemas ja kui on, siis milline on viipekeeletõlkide kultuur? Millist mõju see kogu tõlkeprotsessile avaldab? Kas kurdid peavad arvestama viipekeeletõlkide kultuuri eripäradega?
Ettekannetes rõhutati juba teada tõde, et kurt ja kuulja peavad tegema koostööd saavutamaks tõlkesituatsiooni eesmärgid. Kindlasti ei ole tõlk nähtamatu tõlkemasin vaid oluline tõlkesituatsiooni kooshoidev lüli.
Tavaliselt just nooremad, oma karjääri alustavad tõlgid ei soovi või ei oska luua tugevat sidet kurtidest klientidega. Kas see ongi range tõlgi rolli järgimise ja õpetuse mõju? Varem olid tõlgid enamasti kurtide vanemate kuuljad lapsed, n-ö abistajad, kuid nüüd saadakse tõlgiks väljaspool kurtide kogukonda. Tänapäevase rollikäsitluse kohaselt nähakse tõlki pelgalt info vahendajana ning kõikvõimalikud suunavad ja/või abistavad tegevused, ei kuulu tõlgi ülesannete hulka. Seda põhimõtet kaldutakse paljude kurtide arvates siiski sageli järgima liiga jäigalt ning see tekitab neis tunde, et tõlk on kalk ja kaotanud inimlikkuse. Selleks, et sellist olukorda ei tekiks vajavad algajad tõlgid kurtide kultuuri sulandumiseks ja õpitu ning tegelike tööturu ootuste vahelise “augu“ vähendamiseks vanemate kogenud tõlkide abi. Kurdid aga soovitavad järgida lihtsaid viise, kuidas nendega luua soe, avatud vestlus ja säilitada inimsõbralikkus. Näiteks naeratada, hoida silmsidet, olla empaatiline, mitte karta kontakti, rääkida ning jagada ka enda kogemusi ning alati tuleb kasuks huumorimeel.
Lisaks mõtiskleti üritusel selle üle, kas on aktsepteeritav teenida elatist “kurtide kogukonna arvelt” ise sellesse kogukonda kuulumata. Kas kurdid võivad olla viipekeeletõlgi sõbrad, kellega koos vaba aega veeta ning vabalt suhelda? Kes on hea viipekeeletõlk ja missugune on hea viipekeele tõlketeenus? Kunagi olid kurdid need, kes tegid valiku milline tõlk on neile sobiv, kuid nüüd õpitakse tõlgiks alustades täiesti nullist, ilma keele ega kultuuri teadmisteta.
Veel üks huvitav ettekanne rääkis sellest, kuidas viipekeeletõlgid, eelkõige kaugtõlgid ja need, kes pikka aega samas keskkonnas töötavad (nt õpingutõlgid), olevat kroonilises stressiseisundis. Tõlkides tõuseb ja langeb pidevalt hormoon kortisooli tase, mida toodame stressi korral enda kaitseks. Pidev tõus ja langus võivad viia südamehaigusteni ja isegi vähini.
Konverentsi õhtune galaprogramm möödus lõbusalt rootslaste poolt armastatud mänge mängides ning tantsides. Sattusime ühte lauda väga toredate rootslastega, kellega juttu jätkus kauemaks. Lubasime edaspidi kontakti hoida.
Konverents oli põnev ning inspireeriv. Tekkis mitmeid mõtteid, millal ja mis teemal võiks Eestis uuesti korraldada efsli konverents. Viimasest ja ainukesest korrast on juba möödas kümme aastat.
Järgmine konverents toimub Rumeenias, kus keskendutakse tehnoloogia arengule ja selle mõjule viipekeeletõlgi töös.
Konverentsil osalemist toetas KÜSK – Kodanikeühiskonna Sihtkapital
