Kutse osaleda vene viipekeele algkursusel (tase A1) 2021 – juuli 2022

Viipekeeletõlkide OÜ viib läbi koostöös Sotsiaalkindlustusametiga vene viipekeele algõppe eesti viipekeele tõlkidele.

Vene viipekeelt õppima on oodatud aktiivselt tööturul tõlketeenust osutavad viipekeeletõlgid (kuuljad), kes valdavad vene keelt algtasemel ja on huvitatud töötama vene viipekeelsete kurtidega.

Õppetöö ülesehitus on praktiline, kus õppijad ise on aktiivsed osalejad. Õpetamine toimub ajavahemikul november 2021 – juuli 2022 kontakt- ja veebiõppena. Esimene koolituspäev toimub kontaktõppena 13. novembril Tallinnas, Aia 7 (BCS koolituse ruumides II korrusel). Alustame kell 11 ja lõpetame orienteeruvalt kell 17.00 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Õpetajateks on vene kurtide kogukonnaga seotud ja vene viipekeelt valdavad isikud (vaegkuuljad), kaasatakse üksikutel kordadel ka vene viipekeelseid kurte. Koolitus lõpeb vaba suhtlusega vene viipekeelsete kurtide keskkonnas Narvas.  

Õppijale on koolitus tasuta. Kontaktõppe päevadel tagatakse lõuna ja kohvipausid. Sõidu- ja ööbimiskulusid ei kompenseerita.

Oma osalemissoovist anna teada ja registreeru koolitusele hiljemalt 01. oktoobriks 2021.a.  online aadressil täites sooviavalduse vormi. Kohtade arv on piiratud. Kui pärast registreerimist otsustad koolitusest loobuda, siis teavita sellest koheselt koolituse kontaktisikut e-kirja teel. 

Koolituse õppekava: http://media.voog.com/0000/0038/4798/files/%C3%95PPEKAVA%20vene%20viipekeel.%20eesti%20viipekeelet%C3%B5lkidele%202021.pdf

Täiendavate küsimuste korral võta ühendust koolituse kontaktisikuga:

Regina Paabo
regina@viipekeeletolgid.ee
53358894

Eesti Punase Risti IV klassi aumärk omistati…

Rõõm on jagada uudist, et meie ühingu kauaaegse presidendi Regina Paabo töid ja tegemisi on märgatud ning talle omistati Eesti Punase Risti IV klassi aumärk.

Loe lähemalt Tartu Postimehe artiklist: https://tartu.postimees.ee/7186347/palju-onne-need-tartlased-ja-tartumaalased-saavad-tanavu-presidendilt-aumargi?fbclid=IwAR3ZJ0OOrzcmrXEy4d1CHRS_O XvV9DMbwQBpR9eHFKzoKj0v2MU2_S9HeQU

2017. aastal tehtud intervjuu Regina Paaboga: https://videoportaal.ead.ee/video-detail/2653

Tõlkide organisatsioonide võimestamise koolitus

1. veebruaril 2020 toimus Prahas efsli poolt korraldatud koolitus eesmärgiga jagada ideid, mis toetaksid Tšehhi viipekeeletõlkide ühingu püsimajäämist. Positiivseks üllatuseks oli nii lühikese etteteatamisega tulnud kokku 82 inimest (neist 48 Tšehhist). Koolitajaks oli Hanna Boesch.

Neli aastat tagasi oli Austria Viipekeeletõlkide Kutseühingul (ÖGSDV) sama olukord, mis Tšehhi tõlkidel – ühingusse oli raske saada uusi liikmeid ning olemasolevad liikmed väsisid aktiivsest tööst organisatsioonis. Kõigi motivatsioon oli kadunud või kadumas ja õhkkond inimeste vahel muutus pigem negatiivseks. Tekkisid küsimused nagu: “Miks meile üldse see ühing?”, “Kas ühing enam on kellelegi vajalik?”, “Kaua jaksatakse teha vabatahtlikku tööd ja ainult paari inimesega?”

Austria tõlgid otsustasid, et tegutseda tuleb kohe või ühing sureb välja. Selleks võeti ühendust eksperdiga, kes tutvustas Hollandist tulnud valitsemisvormi nimetusega sociocracy ehk sotsiokraatia. See on meetod, kus otsuseid ei langeta juhtkond ja esimees, vaid nende asemel vastutavad kõik liikmed, muidugi ei saa selleks kedagi sundida. Puudub esimehe/presidendi ametikoht ning oluline on jagatud vastutus ja et liikmed tunneksid ennast väärtuslikuna, saades aru, et neil on võimu organisatsiooni tegevust mõjutada. Liikmed on jaotatud erinevaid valdkondi puudutavatesse gruppidesse. Igaüks saab tegeleda endale sobiva ja meeldiva pisikese või suurema ülesandega. Selline ülesannete jaotus välistab olukorra, kus vaid ühele inimesele langeb hulk kohustusi, mille täitmine võtab palju aega ning väsitab nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Sotsiokraatlik ühing ei kujune üleöö ning sellise struktuuri sobivust Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingus rakendamiseks ei oska ette näha.

Koolituse lõppedes olid tšehhid väga tänulikud nõuannete ja toetuse eest.

Rühmatööna valminud nõuanded sellest, kuidas peaksid Tšehhi tõlgid ühingu tööga edasi jätkama
Rühmatöö. Arutlesid said Eesti, Hispaania, Belgia, Hollandi, Tšehhi ja Sloveenia tõlgid
Sotsiokraatlik juhtimismudel – tõlkide ühingute jaoks uudne lähenemine juhtimisele
Hierarhiline juhtimismudel – kõige levinum mudel
Prahas oli ilm meeldivalt soe ja taevas imeline

Eesti keele – eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastik

Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu ja Eesti Keele Instituudi koostöös on valminud esimene eesti keele – eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastik, mis on kättesaadav aadressil http://www.eki.ee/dict/vkq/

Sõnastik on koostatud eesti keele õigusterminite baasil. Õigusterminile otsiti kasutuses olev eesti viipekeele üldkeeles kasutusel olev viibe, mis vastaks terminile nii sisult kui vormilt. Olemasolevaid viipeid vajadusel täpsustati või täiustati. Kui aga õigusmõiste tähistamiseks viibe puudus, mõeldi välja uus oskusviibe. Uue viipe loomisel tugineti eesti viipekeele viipeloome põhimõtetele ning viibete liitmis- ja tuletamisprintsiipidele.

Esialgu võivad uued oskusviiped tunduda võõrastavatena. Mida rohkem aga viipe päritolu analüüsida, selgub, et uued viiped on huvitavad ning õiguslikus tähenduses täpsemad ja õigemad. Kokku on sõnastikus ligikaudu 200 oskusviibet koos sisuseletuse ja näidislausega.

Sõnastiku koostajad kutsuvad kõiki huvilisi sõnastikuga tutvuma ja tagasisidet andma aadressil regina@viipekeeletolgid.ee

Teie tagasiside on meile väga oluline, ootame seda huviga. Sõnastiku viipekeelse tutvustuse leiad siit.

efsli konverents ja aastakoosolek 5.-8.09.2019

Fika on rootslaste kultuuri lahutamatu osa, mis võimaldab kiire elutempo juures korraks hinge tõmmata ning teha üks kohvipaus mõnusate snäkkidega, milleks traditsiooniliselt on mitmesugused pagaritooted (eriti kaneelirullid).  Fika on midagi palju olulisemat, kui ainult kohvinauding. See on sotsiaalse suhtlemise vorm näiteks töökaaslastega, sõpradega või perekonnaliikmetega lihtsalt selleks, et rääkida kõigest, mis mõtteis ja avada oma tundeid, luues ühtekuuluvus-  ja osasaamise tunnet. Viipekeeletõlgi töö on vahendada keeli ja kultuuri. Oleme igapäevaselt ümbritsetud erinevatest kultuuridest. Konverentsi hüüdlause kutsus kõiki tõlke istuma kohvitassi taha, et koos arutada mitmesuguseid  tõlkidele tuttavaid situatsioone ikka selleks, et tunda ennast ühtsemana,  jagades muresid ja rõõme. Euroopa viipekeeletõlgid, sealhulgas Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu kaks esindajat, käisid fikat nautimas septembri alguses toimunud konverentsil mereäärses Rootsi linnas Malmös.

Esimene päev – aastakoosolek

Konverentsi teemad keskendusid tõlkimisega seonduvatele kultuurilistele aspektidele. Uuringud näitavad, et keelelisi eksimusi andestatakse kergemini kui kultuurilisi eksimusi. Tõlgid peavad olema teadlikud kurtide kultuuri eripäradest ning tõlkides nendega arvestama. Kuigi väga paljud tõlgid on kompetentsed, siis reaalsuses kipub olema nii, et on vaid mõned, keda kurdid täielikult usaldavad ja peavad nende maailma tundmises pädevaks. Need on tõlgid, kellel olemas see miski, mis teeb temast usaldusväärse partneri.

Ettekanded kohe algamas

Konverentsilt jäi kõlama mõte, et pidevalt räägime kurtide kultuurist, kuid kas me saame öelda, et on olemas ja kui on, siis milline on viipekeeletõlkide kultuur? Millist mõju see kogu tõlkeprotsessile avaldab? Kas kurdid peavad arvestama viipekeeletõlkide kultuuri eripäradega?

Ettekannetes rõhutati juba teada tõde, et kurt ja kuulja peavad tegema koostööd saavutamaks tõlkesituatsiooni eesmärgid. Kindlasti ei ole tõlk nähtamatu tõlkemasin vaid oluline tõlkesituatsiooni kooshoidev lüli.

Tavaliselt just nooremad, oma karjääri alustavad tõlgid ei soovi või ei oska luua tugevat sidet kurtidest klientidega. Kas see ongi range tõlgi rolli järgimise ja õpetuse mõju? Varem olid tõlgid enamasti kurtide vanemate kuuljad lapsed, n-ö abistajad, kuid nüüd saadakse tõlgiks väljaspool kurtide kogukonda. Tänapäevase rollikäsitluse kohaselt nähakse tõlki pelgalt info vahendajana ning kõikvõimalikud suunavad ja/või abistavad tegevused, ei kuulu tõlgi ülesannete hulka. Seda põhimõtet kaldutakse paljude kurtide arvates siiski sageli järgima liiga jäigalt ning see tekitab neis tunde, et tõlk on kalk ja kaotanud inimlikkuse. Selleks, et sellist olukorda ei tekiks vajavad algajad tõlgid kurtide kultuuri sulandumiseks ja õpitu ning tegelike tööturu ootuste vahelise “augu“ vähendamiseks vanemate kogenud tõlkide abi. Kurdid aga soovitavad järgida lihtsaid viise, kuidas nendega luua soe, avatud vestlus ja säilitada inimsõbralikkus. Näiteks naeratada, hoida silmsidet, olla empaatiline, mitte karta kontakti, rääkida ning jagada ka enda kogemusi ning alati tuleb kasuks huumorimeel.

efsli fotonurgas olid seekord karude asemel õhupallid

Lisaks mõtiskleti üritusel selle üle, kas on aktsepteeritav teenida elatist “kurtide kogukonna arvelt” ise sellesse kogukonda kuulumata.  Kas kurdid võivad olla viipekeeletõlgi sõbrad, kellega koos vaba aega veeta ning vabalt suhelda? Kes on hea viipekeeletõlk ja missugune on hea viipekeele tõlketeenus? Kunagi olid kurdid need, kes tegid valiku milline tõlk on neile sobiv, kuid nüüd õpitakse tõlgiks alustades täiesti nullist, ilma keele ega kultuuri teadmisteta.

Veel üks huvitav ettekanne rääkis sellest, kuidas viipekeeletõlgid, eelkõige kaugtõlgid ja need, kes pikka aega samas keskkonnas töötavad (nt õpingutõlgid), olevat kroonilises stressiseisundis. Tõlkides  tõuseb ja langeb pidevalt  hormoon  kortisooli tase, mida toodame stressi korral enda kaitseks.  Pidev tõus ja langus võivad viia südamehaigusteni ja isegi vähini.

Konverentsi õhtune galaprogramm möödus lõbusalt rootslaste poolt armastatud mänge mängides ning tantsides. Sattusime ühte lauda väga toredate rootslastega, kellega juttu jätkus kauemaks.  Lubasime edaspidi kontakti hoida.

Konverents oli põnev ning inspireeriv. Tekkis mitmeid mõtteid, millal ja mis teemal võiks Eestis uuesti korraldada efsli konverents. Viimasest ja ainukesest korrast on juba möödas kümme aastat.

Järgmine konverents toimub Rumeenias, kus keskendutakse tehnoloogia arengule ja selle mõjule viipekeeletõlgi töös.

Brasiilia viipekeeletõlgi ettekanne nende maa teatritõlkest (foto efsli Facebook)
Järgmisel aastal Rumeenias (foto: efsli Facebook)

Konverentsil osalemist toetas KÜSK – Kodanikeühiskonna Sihtkapital

2019 üldkoosolek ja suvepäevad Pärnus

Täpselt nädal tagasi oli Pärnus tõlkide suvepäev. Osalejaid oli kokku seitse. 
Pärnu tervitas meid ilusa ilmaga. Käisime jahiga merel sõitmas. Kohati olid lained päris tugevad ja jahilt kostus nii mõnigi kiljatus.
Lõunat sõime väga meeldiva miljöö ja toitudega kohvikus Pastoraat. Kõik osalenud tõlgid soovitavad seda kohta külastada.
Päev jätkus Ammende Villa külastamisega. Huvitav fakt: algselt on villa ehitatud rikka kaupmehe tütre pulmapeo pidamiseks. 
Peale väikest tuuri villas nautisime kohvi ja kooki. 
Tore on oma kolleegidega kohtuda ka väljaspool tööd ja koolitusi, arutada elu ning olu ning nautida seda meie väikest seltskonda.
Aitäh Annele ja Hellele suvepäevade organiseerimise eest!

Järgneval päeval, 24. august, toimus Viiking Spa konverentsisaalis üldkoosolek. Seekord osalejaid 13. 
Hea meel oli kohal näha kahte uut liiget (tervitused Keiti ja Getter!). Julgustame kõiki uusi liikmeid aktiivselt ühingu elus kaasa lööma. Vaatlejana oli meie hulgas Janis Golubenkov Eesti Kurtide Liidust.
Juhatus andis aru, mis tehtud viimaste aastate jooksul. Arutati, millega peaks/võiks tegeleda järgmine juhatus.

Nagu piltidelt ka juba näha oli siis sai valitud uus juhatus. Regina Paabo andis teada, et tema enam juhatusse ei kandideeri. Tema senine suur töö ja panus on väga oluline EVK arengus. Reginat tänati auliikme staatusega, väikese spa kinkekaardiga ja käevõruga.

Uus juhatus sai valitud viieliikmeline (eelmises seitse liiget). Suur tänu tehtud töö eest Annele, Hellele ja Reginale, kes uues juhatuses ei jätka. Ning tere tulemast täiesti uuele juhatuse liikmele Mari-Liisile!

Kellest saab uus juhatuse esinaine? Ja mida plaanib oma valitsemise ajal teha ja korda saata uus juhatus? Seda kõike peaksime kuulma ilmselt hiljemalt 2020. aasta alguses.