Eesti keele – eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastik

Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu ja Eesti Keele Instituudi koostöös on valminud esimene eesti keele – eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastik, mis on kättesaadav aadressil http://www.eki.ee/dict/vkq/

Sõnastik on koostatud eesti keele õigusterminite baasil. Õigusterminile otsiti kasutuses olev eesti viipekeele üldkeeles kasutusel olev viibe, mis vastaks terminile nii sisult kui vormilt. Olemasolevaid viipeid vajadusel täpsustati või täiustati. Kui aga õigusmõiste tähistamiseks viibe puudus, mõeldi välja uus oskusviibe. Uue viipe loomisel tugineti eesti viipekeele viipeloome põhimõtetele ning viibete liitmis- ja tuletamisprintsiipidele.

Esialgu võivad uued oskusviiped tunduda võõrastavatena. Mida rohkem aga viipe päritolu analüüsida, selgub, et uued viiped on huvitavad ning õiguslikus tähenduses täpsemad ja õigemad. Kokku on sõnastikus ligikaudu 200 oskusviibet koos sisuseletuse ja näidislausega.

Sõnastiku koostajad kutsuvad kõiki huvilisi sõnastikuga tutvuma ja tagasisidet andma aadressil regina@viipekeeletolgid.ee

Teie tagasiside on meile väga oluline, ootame seda huviga. Sõnastiku viipekeelse tutvustuse leiad siit.

efsli konverents ja aastakoosolek 5.-8.09.2019

Fika on rootslaste kultuuri lahutamatu osa, mis võimaldab kiire elutempo juures korraks hinge tõmmata ning teha üks kohvipaus mõnusate snäkkidega, milleks traditsiooniliselt on mitmesugused pagaritooted (eriti kaneelirullid).  Fika on midagi palju olulisemat, kui ainult kohvinauding. See on sotsiaalse suhtlemise vorm näiteks töökaaslastega, sõpradega või perekonnaliikmetega lihtsalt selleks, et rääkida kõigest, mis mõtteis ja avada oma tundeid, luues ühtekuuluvus-  ja osasaamise tunnet. Viipekeeletõlgi töö on vahendada keeli ja kultuuri. Oleme igapäevaselt ümbritsetud erinevatest kultuuridest. Konverentsi hüüdlause kutsus kõiki tõlke istuma kohvitassi taha, et koos arutada mitmesuguseid  tõlkidele tuttavaid situatsioone ikka selleks, et tunda ennast ühtsemana,  jagades muresid ja rõõme. Euroopa viipekeeletõlgid, sealhulgas Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu kaks esindajat, käisid fikat nautimas septembri alguses toimunud konverentsil mereäärses Rootsi linnas Malmös.

Esimene päev – aastakoosolek

Konverentsi teemad keskendusid tõlkimisega seonduvatele kultuurilistele aspektidele. Uuringud näitavad, et keelelisi eksimusi andestatakse kergemini kui kultuurilisi eksimusi. Tõlgid peavad olema teadlikud kurtide kultuuri eripäradest ning tõlkides nendega arvestama. Kuigi väga paljud tõlgid on kompetentsed, siis reaalsuses kipub olema nii, et on vaid mõned, keda kurdid täielikult usaldavad ja peavad nende maailma tundmises pädevaks. Need on tõlgid, kellel olemas see miski, mis teeb temast usaldusväärse partneri.

Ettekanded kohe algamas

Konverentsilt jäi kõlama mõte, et pidevalt räägime kurtide kultuurist, kuid kas me saame öelda, et on olemas ja kui on, siis milline on viipekeeletõlkide kultuur? Millist mõju see kogu tõlkeprotsessile avaldab? Kas kurdid peavad arvestama viipekeeletõlkide kultuuri eripäradega?

Ettekannetes rõhutati juba teada tõde, et kurt ja kuulja peavad tegema koostööd saavutamaks tõlkesituatsiooni eesmärgid. Kindlasti ei ole tõlk nähtamatu tõlkemasin vaid oluline tõlkesituatsiooni kooshoidev lüli.

Tavaliselt just nooremad, oma karjääri alustavad tõlgid ei soovi või ei oska luua tugevat sidet kurtidest klientidega. Kas see ongi range tõlgi rolli järgimise ja õpetuse mõju? Varem olid tõlgid enamasti kurtide vanemate kuuljad lapsed, n-ö abistajad, kuid nüüd saadakse tõlgiks väljaspool kurtide kogukonda. Tänapäevase rollikäsitluse kohaselt nähakse tõlki pelgalt info vahendajana ning kõikvõimalikud suunavad ja/või abistavad tegevused, ei kuulu tõlgi ülesannete hulka. Seda põhimõtet kaldutakse paljude kurtide arvates siiski sageli järgima liiga jäigalt ning see tekitab neis tunde, et tõlk on kalk ja kaotanud inimlikkuse. Selleks, et sellist olukorda ei tekiks vajavad algajad tõlgid kurtide kultuuri sulandumiseks ja õpitu ning tegelike tööturu ootuste vahelise “augu“ vähendamiseks vanemate kogenud tõlkide abi. Kurdid aga soovitavad järgida lihtsaid viise, kuidas nendega luua soe, avatud vestlus ja säilitada inimsõbralikkus. Näiteks naeratada, hoida silmsidet, olla empaatiline, mitte karta kontakti, rääkida ning jagada ka enda kogemusi ning alati tuleb kasuks huumorimeel.

efsli fotonurgas olid seekord karude asemel õhupallid

Lisaks mõtiskleti üritusel selle üle, kas on aktsepteeritav teenida elatist “kurtide kogukonna arvelt” ise sellesse kogukonda kuulumata.  Kas kurdid võivad olla viipekeeletõlgi sõbrad, kellega koos vaba aega veeta ning vabalt suhelda? Kes on hea viipekeeletõlk ja missugune on hea viipekeele tõlketeenus? Kunagi olid kurdid need, kes tegid valiku milline tõlk on neile sobiv, kuid nüüd õpitakse tõlgiks alustades täiesti nullist, ilma keele ega kultuuri teadmisteta.

Veel üks huvitav ettekanne rääkis sellest, kuidas viipekeeletõlgid, eelkõige kaugtõlgid ja need, kes pikka aega samas keskkonnas töötavad (nt õpingutõlgid), olevat kroonilises stressiseisundis. Tõlkides  tõuseb ja langeb pidevalt  hormoon  kortisooli tase, mida toodame stressi korral enda kaitseks.  Pidev tõus ja langus võivad viia südamehaigusteni ja isegi vähini.

Konverentsi õhtune galaprogramm möödus lõbusalt rootslaste poolt armastatud mänge mängides ning tantsides. Sattusime ühte lauda väga toredate rootslastega, kellega juttu jätkus kauemaks.  Lubasime edaspidi kontakti hoida.

Konverents oli põnev ning inspireeriv. Tekkis mitmeid mõtteid, millal ja mis teemal võiks Eestis uuesti korraldada efsli konverents. Viimasest ja ainukesest korrast on juba möödas kümme aastat.

Järgmine konverents toimub Rumeenias, kus keskendutakse tehnoloogia arengule ja selle mõjule viipekeeletõlgi töös.

Brasiilia viipekeeletõlgi ettekanne nende maa teatritõlkest (foto efsli Facebook)
Järgmisel aastal Rumeenias (foto: efsli Facebook)

Konverentsil osalemist toetas KÜSK – Kodanikeühiskonna Sihtkapital

2019 üldkoosolek ja suvepäevad Pärnus

Täpselt nädal tagasi oli Pärnus tõlkide suvepäev. Osalejaid oli kokku seitse. 
Pärnu tervitas meid ilusa ilmaga. Käisime jahiga merel sõitmas. Kohati olid lained päris tugevad ja jahilt kostus nii mõnigi kiljatus.
Lõunat sõime väga meeldiva miljöö ja toitudega kohvikus Pastoraat. Kõik osalenud tõlgid soovitavad seda kohta külastada.
Päev jätkus Ammende Villa külastamisega. Huvitav fakt: algselt on villa ehitatud rikka kaupmehe tütre pulmapeo pidamiseks. 
Peale väikest tuuri villas nautisime kohvi ja kooki. 
Tore on oma kolleegidega kohtuda ka väljaspool tööd ja koolitusi, arutada elu ning olu ning nautida seda meie väikest seltskonda.
Aitäh Annele ja Hellele suvepäevade organiseerimise eest!

Järgneval päeval, 24. august, toimus Viiking Spa konverentsisaalis üldkoosolek. Seekord osalejaid 13. 
Hea meel oli kohal näha kahte uut liiget (tervitused Keiti ja Getter!). Julgustame kõiki uusi liikmeid aktiivselt ühingu elus kaasa lööma. Vaatlejana oli meie hulgas Janis Golubenkov Eesti Kurtide Liidust.
Juhatus andis aru, mis tehtud viimaste aastate jooksul. Arutati, millega peaks/võiks tegeleda järgmine juhatus.

Nagu piltidelt ka juba näha oli siis sai valitud uus juhatus. Regina Paabo andis teada, et tema enam juhatusse ei kandideeri. Tema senine suur töö ja panus on väga oluline EVK arengus. Reginat tänati auliikme staatusega, väikese spa kinkekaardiga ja käevõruga.

Uus juhatus sai valitud viieliikmeline (eelmises seitse liiget). Suur tänu tehtud töö eest Annele, Hellele ja Reginale, kes uues juhatuses ei jätka. Ning tere tulemast täiesti uuele juhatuse liikmele Mari-Liisile!

Kellest saab uus juhatuse esinaine? Ja mida plaanib oma valitsemise ajal teha ja korda saata uus juhatus? Seda kõike peaksime kuulma ilmselt hiljemalt 2020. aasta alguses.

EVK üldkoosoalek ja suvepäevad 2019

Oodatud on kutseühingu liikmed (nii täis- kui toetajaliikmed), aga ka kõik teised kutseühingu tegevusest huvitatud.

EVK juhatus annab teada, et käesoleva aasta kutseühingu suvepäevad ja kutseühingu üldkoosolek viiakse läbi suvepealinnas Pärnus 23.-24. augustil 2019.

Sellel aastal oleme kokkusaamise planeerinud kahele päevale: reedel,  23.augustil toimuvad kutseühingu suvepäevad ning  laupäeval, 24. augustil viime läbi üldkoosoleku, kus fookuses on uue juhatuse valimine.

23.augusti PÄEVAKAVA:

Kell 10.15 koguneme Pärnu Jahtklubi sadamasse, et siirduda ühiselt Pärnu Jahtklubi jahiga merele. Sõit merel kestab 2 tundi (https://jahtklubi.ee/jahisadam/lobusoidud). Kui merel loksutud, püüame taaskord leida tasakaalu maapinnal. Jätkame umbes kahetunnise jalgsimatkaga koos väikese vahepeatuse ja piknikuga. Kell 15.30 tutvume koos giidiga suursuguse juugendstiilis Ammende villa  ajalooga, saame vaadata maja erilisi siseruume ning meile pakutakse ka kohvi ja majakooki.

Vaba aega jääb kindlasti ka ujumiseks ja muudeks iseseisvalt külastatavateks üritusteks. Nii näiteks on samal ajal Pärnus Rahvusvaheline Slaavi kultuuride festival „Svetotš“ ja õhtul toimub romantiline värskeõhulavastus “Toomas Nipernaadi”. Kellel huvi, saab ka nendest sündmustest osa võtta.

Juhatus hoolitseb selle eest, et asjad oleksid korras ja teil oleks mõnus ja hea olla. Ise peab aga hoolt kandma selle eest, et seljas oleksid ilmastikule sobivad riided ja jalas kõndimiseks sobivad jalavarjud, kaasa võta endale meelepärane jook ja hea tuju.  

Paraku tuleb aga kõige eest siin elus maksta. Kutseühing paneb oma säästudest õla alla, kuid kulude katmiseks peame küsima ka osalustasu.

Neil, kes vajavad öömaja, palume sellest meile registreerimislehel ka  teada anda. Ööbimine on broneeritud Terve Hostelis (kohtade arv piiratud). 

Osavõtutasud[

Liikmele
kuni 25.07
Mitteliikmele
kuni 25.07
Liikmele
peale 25.07
Mitteliikmele
peale 25.07
Tasu
ööbimiseta
25353550
Tasu
ööbimisega
45707090

NB! Hind ei sisalda transpordikulu. Transpordikulu hüvitatakse liikmele vaid juhul, kui osaled ka üldkoosolekul. Registreerimine ja majutus peale 25.07 ainult kokkuleppel ja vabade kohtade olemasolul.

Koos registreerimisega siin tuleb tasuda ka osalustasu hiljemalt 25. juuliks 2019.  Raha palume üle kandaEesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu arvelduskontole EE962200001120292399. Ülekande selgitusse palume märkida osaleja nime ja märksõna Suvepäevad2019.

24.augusti PÄEVAKAVA:

Laupäeval, 24.augustil, koguneme ühingu üldkoosolekule, kus praegune juhatus paneb maha oma volitused ning valida tuleb uus juhatus järgnevaks tegevusperioodiks. Koosolek algab Viking SPA-s kell 11.00, lõpetame orienteeruvalt kell 15.00. Koosoleku konkreetne päevakord ja koosolekuga seotud materjalid saadetakse välja hiljemalt 10. augustiks. Tasub juba praegu mõelda, kes võiksid olla need inimesed meie hulgast, kes võiksid kuuluda uude valitavasse juhatusse, et meie ühingut suunata uutele radadele ja tegudele.

EVK üldkoosolekul osalevatele liikmetele (täis- ja toetajaliikmed) tasutakse sõidukulu ühistranspordi kuludokumendi alusel, kõigile registreerunutele võimaldatakse tasuta kohvipausid.

Kohtume  23.-24. augustil Pärnus – tule ise ja kutsu kolleegist sõber kaasa!

Tulles võta kaasa hea meeleolu,  mõnusad puhkusemõtted ja positiivne ning edasiviiv nägemus meie ühingu järgmistest aastatest. Lahkudes võta kaasa targad mõtted, lahedad emotsioonid ja  päevade jooksul lisandunud jõuvarud.


efsli 2018 Dubrovnik

Käesoleval aastal toimus 14.09-16.09 efsli (European Forum of Sign Language Interpreters) aastakoosolek ja konverents Horvaatia imeilusas linnas Dubrovnikus. Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingut esindasid üritusel Mari-Liis Ungerson ja Raili Loit.

Konverents pakkus sisukaid ettekandeid, töötubasid ja stendiettekandeid. Meelelahutusprogramm sisaldas ekskursiooni vanalinnas ja pidulikku õhtusööki, mille taustaks esines kurtidest pop-ansambel Deaf Band Dlan ning tantsisid Horvaatia rahvatantsijad. Aastakoosolekul selgusid uued efsli juhatuse liikmed, kelleks on  Stéphan Barrère, Marianna Hatzopoulou ning Nives Gotovac. Tööd juhatuses jätkavad ka Marcello Cardarelli, Gelu Bogdan ja Ivana Bućko. On hea meel, et üle pika aja on efsli juhatuses jälle kõik ametikohad täidetud ja töö saab jätkuda täisvõimsusel.

AGM koosolek

efsli juhatus vasakult Gelu Bogdan, Nives Gotovac, Marianna Hatzopoulou, Ivana Bućko, Stéphan Barrère ja Marcello Cardarelli

Konverentsi läbivaks teemaks oli tõlkimine tööturul, ürituse ingliskeelne pealkiri oli “Interpreting in Employment Settings. You are (f/h)ired!“. Ettekanded keskendusid mitmesugustele teemadele, näiteks sellele, kuidas mõjutavad viipekeeletõlgid oma käitumise, tõlke kvaliteedi ja isiksusega töövestluse kulgu ja kurdi tööle saamise võimalusi; kuivõrd oluline on tõlgil olla oma teadmistes kurdiga samal tasemel töökohtades, mis nõuavad spetsiifilisi teadmisi ja oskusi ning missuguseid dilemmasid töösituatsioonides tõlkimine endaga kaasa võib tuua.

Huvitav oli kuulda Austria kogemusest, kus kurdi apteekriga koos töötavad igapäevaselt vahetustega kaks viipekeeletõlki, kes vajadusel tõlgivad koosolekutel, üritustel, koolitustel nii kolleege kui  apteegi kliente. Inglismaa tõlgid esitasid põneva ettekande uurimusest, milles tööandjad võrdlesid ühe ja sama tööintervjuu erinevate viipekeeletõlkide tõlkeid ning andsid seejärel tagasisidet, millise kurdi nad endale tõlgete põhjal tööle palkaksid ja kelle vastused jäid tänu ebakvaliteetsele tõlkele veidi segaseks või poolikuks.

Põnevaid ettekandeid kuulamas

Kokkuvõttes jäid konverentsil kõlama igapäevatööst tuttavad põhitõed:

1) kurdid soovivad järjest kvaliteetsemat tõlget ja professionaalsemat tõlki, näiteks Euroopa Kurtide Liidu president Markku Jokinen mainis, et oluline ei ole alati viipekeele korrektsus, vaid pigem see, kuidas tõlk suudab edasi anda kõneldu põhisõnumi, allteksti;

2) tõlk ja kliendid peaksid tegutsema ühtse meeskonnana – luline on tõlkesituatsioonis saavutada usaldav õhkkond, kus osapooled tegutsevad ühtse eesmärgi nimel;

3) oluline on teadvustada, kui suur mõju on tegelikult tõlgil ja tõlkel kogu tõlkesituatsioonile.

Konverents oli huvitav ja pakkus rohkesti mõtlemisainet nii Eesti üldisest olukorrast kui isiklikust professionaalsest tegevusest lähtuvalt. Tore oli kohtuda ja vestelda ka kolleegidega nii Euroopast kui mujalt maailmast.

Järgmine efsli konverents toimub 2019. aasta septembris Rootsis Malmös ning see keskendub tõlkimisega seonduvatelel kultuurilistele aspektidele (teemaks: „Let`s have a fika – culture in a cup. Interpreting in, between and about cultures.“).

2019 aasta efsli konverentsi teema. Konverents toimub Roosti linnas Malmö
Dubrovniku vanalinn