Käesoleval aastal toimus 14.09-16.09 efsli (European Forum of Sign Language Interpreters) aastakoosolek ja konverents Horvaatia imeilusas linnas Dubrovnikus. Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingut esindasid üritusel Mari-Liis Ungerson ja Raili Loit.
Konverents pakkus sisukaid ettekandeid, töötubasid ja stendiettekandeid. Meelelahutusprogramm sisaldas ekskursiooni vanalinnas ja pidulikku õhtusööki, mille taustaks esines kurtidest pop-ansambel Deaf Band Dlan ning tantsisid Horvaatia rahvatantsijad. Aastakoosolekul selgusid uued efsli juhatuse liikmed, kelleks on Stéphan Barrère, Marianna Hatzopoulou ning Nives Gotovac. Tööd juhatuses jätkavad ka Marcello Cardarelli, Gelu Bogdan ja Ivana Bućko. On hea meel, et üle pika aja on efsli juhatuses jälle kõik ametikohad täidetud ja töö saab jätkuda täisvõimsusel.
efsli juhatus vasakult Gelu Bogdan, Nives Gotovac, Marianna Hatzopoulou, Ivana Bućko, Stéphan Barrère ja Marcello Cardarelli
Konverentsi läbivaks teemaks oli tõlkimine tööturul, ürituse ingliskeelne pealkiri oli “Interpreting in Employment Settings. You are (f/h)ired!“. Ettekanded keskendusid mitmesugustele teemadele, näiteks sellele, kuidas mõjutavad viipekeeletõlgid oma käitumise, tõlke kvaliteedi ja isiksusega töövestluse kulgu ja kurdi tööle saamise võimalusi; kuivõrd oluline on tõlgil olla oma teadmistes kurdiga samal tasemel töökohtades, mis nõuavad spetsiifilisi teadmisi ja oskusi ning missuguseid dilemmasid töösituatsioonides tõlkimine endaga kaasa võib tuua.
Huvitav oli kuulda Austria kogemusest, kus kurdi apteekriga koos töötavad igapäevaselt vahetustega kaks viipekeeletõlki, kes vajadusel tõlgivad koosolekutel, üritustel, koolitustel nii kolleege kui apteegi kliente. Inglismaa tõlgid esitasid põneva ettekande uurimusest, milles tööandjad võrdlesid ühe ja sama tööintervjuu erinevate viipekeeletõlkide tõlkeid ning andsid seejärel tagasisidet, millise kurdi nad endale tõlgete põhjal tööle palkaksid ja kelle vastused jäid tänu ebakvaliteetsele tõlkele veidi segaseks või poolikuks.
Kokkuvõttes jäid konverentsil kõlama igapäevatööst tuttavad põhitõed:
1) kurdid soovivad järjest kvaliteetsemat tõlget ja professionaalsemat tõlki, näiteks Euroopa Kurtide Liidu president Markku Jokinen mainis, et oluline ei ole alati viipekeele korrektsus, vaid pigem see, kuidas tõlk suudab edasi anda kõneldu põhisõnumi, allteksti;
2) tõlk ja kliendid peaksid tegutsema ühtse meeskonnana – luline on tõlkesituatsioonis saavutada usaldav õhkkond, kus osapooled tegutsevad ühtse eesmärgi nimel;
3) oluline on teadvustada, kui suur mõju on tegelikult tõlgil ja tõlkel kogu tõlkesituatsioonile.
Konverents oli huvitav ja pakkus rohkesti mõtlemisainet nii Eesti üldisest olukorrast kui isiklikust professionaalsest tegevusest lähtuvalt. Tore oli kohtuda ja vestelda ka kolleegidega nii Euroopast kui mujalt maailmast.
Järgmine efsli konverents toimub 2019. aasta septembris Rootsis Malmös ning see keskendub tõlkimisega seonduvatelel kultuurilistele aspektidele (teemaks: „Let`s have a fika – culture in a cup. Interpreting in, between and about cultures.“).
